INkhomo Lenkhulu!
Home | Written stories | Multilingual stories | INkhomo Lenkhulu!

Written stories

INkhomo Lenkhulu!

Author

Ibhalwe nguKoketso Tsemekwane

Illustrator

Imidvwebo yentiwe nguHeidel Dedekind

Listen to the story here

Emalangeni akadzeni, iNkhomo naKati bekuhlala eGcumeni iToutswemogala. Bekuhlala kuleligcuma nato tonkhe leti letinye tilwane. Sikhatsi lesinyenti, tonkhe tilwane betihlala ndzawonye ngekuthula nangekuvana.

INkhomo beyikhetseke kakhulu kunaleti letinye tilwane ngoba bekungiyo kuphela lene-mogogolwane, ingubo lenhle. Onkhe malanga ekuseni yayitsatsa i-mogogolwane yayo iyikhiphe, iyibeke ehlombe ibambe ikhansela.

 

 

Ime lapha igcoke ingubo lebukhatikhati, iNkhomo beyibukeka njengankulunkulukati sibili. Beyihlakaniphe kakhulu futsi beyiniketa seluleko etindzabeni letincane naletinkhulu.

Manje, ngalokudzabukisako, bekute lobekatsandza Kati. Letinye tilwane tatikholelwa kutsi Kati unebucili futsi tatingametsembi. Kungani ebusuku azulazula bese kutsi emini alale ngekuvilapha lilanga lonkhe? Beticiniseka kutsi kukhona lokungakalungi lokwentiwa nguKati.

Ngalelinye lilanga Kati weta eNkhomeni kuze atowelulekwa. Kati wabuta, “Nkhomo, kungani wena naleti letinye tilwane ningangitsandzi?”

INkhomo yabhonsa, yagocela i-mogogolwane yayo yayicinisa ehlombe layo futsi yahamba ingakamphendvuli Kati.

“Nkhomo,” kunyawuta Kati, “Ngifuna kwati kutsi kungani ungangitsandzi? Kufanele usinakekele sonkhe, ngisho noma uhlale utisita tonkhe leti letinye tilwane, awukaze waba nemusa kimi.”

Onkhe malanga Kati bekaya eNkhomeni netipho, afuna kwati kutsi kungani tonkhe tilwane tingamtsandzi. Beketa netjani lobusha lobumnandzi lobubuya esihosheni, nemanti labandzako lamnandzi laphuma emfudlaneni. Kodvwa ngisho noma Kati abetama kangakanani, iNkhomo kanye naleti letinye tilwane betisolo tingamtsandzi. Betiloku tingamnaki, futsi loko kwamenta waphatseka kabi kakhulu.

Loku kwachubeka kwadzimate ngalelinye lilanga Kati watsi eNkhomeni, “Sekwenele,” futsi watfutsa.

Kwatsatsa sikhatsi ngaphambi kwekutsi emagundvwane acale kugijima yonkhe indzawo. Kungaleso sikhatsi lapho leti letinye tilwane teta eNkhomeni tatowukhonona. Betiphatseke kabi kakhulu. “Nkhomo Lenkhulu!” takhala tiphefumulela etulu tibhodla futsi tihhonga tikhala ngelivi lelincane futsi letinye tikhala ngelivi lelikhulu.

“Kufanele wente lokutsite, Nkhomo,” kubhodla liBhubesi.

“Kunemagundvwane yonkhe indzawo – lasilala khona, lasidla khona, ngisho nalapho sinatsa khona,” kukhala iMvubu.

Kungaleso sikhatsi lapho iNkhomo naleti letinye tilwane tacala kubona khona kubaluleka kwemsebenti lobewentiwa nguKati ebusuku ngesikhatsi tonkhe tilele.

Njengemholi weToutswemogala, iNkhomo yabitela ndzawonye licembu leliseshako kuze lifune Kati. Lacala lehla lenyuka limfuna phansi nasetulu. Emalanga lasikhombisa lafuna yonkhe indzawo.

Ngesikhatsi ekugcineni limtfola Kati, iNdlulamitsi – lebeyimbone kucala – yeta ngaphambili. “Kati,” kusho iNdlulamitsi, “tonkhe tilwane betikukhumbulile. Asisacabangi kutsi unebucili futsi ufuna kwenta lokutsite lokubi. Ngesikhatsi emagundvwane asihlupha kakhulu, kulapho besikukhumbula kakhulu khona. Siyakudzinga futsi siyakutsandza. Sicela ubuyele natsi eToutswemogala.”

 

Kati wativa ajabule kakhulu njengoba ahamba naletinye tilwane abuyela emuva eToutswemogala. Njalo ebusuku abedla emagundvwane futsi awacosha kuto tonkhe tindzawo tekuhlala. Tonkhe tilwane betijabule kakhulu, kodvwa iNkhomo beyijabule kakhulu kutendlula tonkhe ngoba nyalo, besekuphindze kunekuthula eToutswemogala. Futsi kusukela ngalelo langa kuchubeke iNkhomo naKati kwaba bangani labakhulu onkhe malanga iNkhomo beyigcina lubisi iligcinele Kati.

 

[Get story active!] Yenta indzaba ibe nemdlandla!

  • Dvweba sitfombe seligundvwane.
  • Sebentisa lubumba noma inhlama yekudlala kuze wakhe inkhomo, kati nendlulamitsi. Sebentisa tilwane takho lotakhe ngelubumba kuze ulingise lendzaba.
  • Bhala siphetfo sakho salendzaba. Ase sitsi Kati walile kubuyela eToutswemogala. Ucabanga kutsi bekungentekani?